Tegevusloata internetikasiinod on mängijate raha vastuvõtmiseks kasutanud vähemalt 24 Eestis registreeritud firmat, selgus 24. septembril avaldatud Äripäeva ja Läti Raadio ühisuurimusest. Uurimuse tegid Äripäeva ajakirjanik Polina Volkova ja Läti Raadio ajakirjanik Andrejs Vasks.
Delfi Ärilehe kokkuvõtte järgi laekus Eestis registreeritud ettevõtete kontodele ebaseaduslikult tegutsevate veebikasiinode mängijate raha. Kuna pangad ei tohi tegevusloata kasiinode makseid teenindada, esitlesid firmad end arvutimängu Counter-Strike 2 virtuaalsete esemete müüjatena.
Kuidas firmad loodi
Ettevõtete omanikud ja juhid on Läti kodanikud, enamasti noored Riia magalarajoonide elanikud. Need, kellega ajakirjanikud rääkisid, said firma enda nimele võtmise eest paarsada eurot ega teadnud, milleks seda kasutati. Läti Raadio andmetel suheldi skeemi korraldajatega Telegrami kaudu. Ajakirjanike hinnangul võivad korraldajad olla Lätis, kuid kindlalt neid tuvastada ei õnnestunud.
Firmad registreeriti Eestis kaugelt. Läti Raadio kirjutas, et tulevane omanik andis notari juures volikirja Eesti kodanikule, kes töötas ettevõtete asutamisega tegelevas büroos. Ligikaudu 20 volikirjast 13 kinnitati sama Riia notari juures aastatel 2023–2025. Notar vastas raadiole kirjalikult, et sisult ühesugused volikirjad ei tekitanud kahtlust, sest tema büroo kinnitas samal ajal üle 3500 sellise dokumendi.
Kuidas raha liikus
Uutele firmadele avati kontod finantsasutustes Lätis, Leedus ja Poolas. Kaardimaksete süsteemis on hasartmängudel oma tegevusalakood 7995, kuid firmad märkisid oma tegevuseks infotehnoloogia ja kaubandusega seotud koode, kirjutas Läti Raadio. Volkova ütles Äripäeva saates, et selline skeem koondub tihti suure riskiisuga makseasutuste taha.
Esimesed andmed firmade kohta leidis Volkova kasiinode arvustuste ja mängijate kaebuste foorumist Casino Guru, kus oli nimetatud vähemalt kümmet Läti direktoritega Eesti firmat. Varifirmade teenust kasutanud kasiinod sihtisid uurimuse järgi peamiselt Rootsi, Norra ja Suurbritannia mängijaid ning need riigid said seetõttu vähem hasartmängu- ja muid makse.
Reaktsioonid
Äripäev kirjutas 25. septembri juhtkirjas: „Meid peaks riigina palju rohkem häirima, et Eesti on osaline professionaalses rahvusvahelises tehingupesu tööstuses, mis võimaldab illegaalsetel netikasiinodel tegutseda.“ Eesti ametiasutuste kommentaare uurimuse vabalt loetavates osades ei olnud.
Läti maksuameti esindaja Signe Birne ütles Läti Raadiole, et alates 2014. aastast on amet teinud ebaseaduslike saitide blokeerimiseks 4176 otsust, mis puudutavad 597 korraldajat ja vahendajat. Läti litsentseeritud hasartmänguettevõtete ühenduse andmetel oli Läti legaalne kaughasartmänguturg 2025. aastal umbes 171 miljonit eurot ja ebaseaduslik umbes 62 miljonit eurot.
Mida see mängijale tähendab
Ebaseaduslikule kasiinole tehtud makse võib pangaväljavõttel kanda firma nime, millel pole hasartmängudega mingit pistmist. Läti Raadio tsiteeris foorumipostitusi, mille autorid ei saanud oma kirjadele vastust ega raha tagasi. Maksu- ja Tolliamet hoiatab, et tal puudub teave loata korraldajate usaldusväärsuse kohta ja ta ei saa probleemide korral mängijaid aidata.
Allikad
- Äripäev, 24.09.2026: VARJATUD MAKSED | Eesti varifirmad on mässitud rahvusvahelisse kasiinoskeemi
- LSM / Latvijas Radio, 24.09.2026: Nelicencētu kazino naudas shēmās atklājas 24 igauņu firmas ar īpašniekiem no Latvijas
- Delfi Ärileht, 24.09.2026: UURIMUS | Eesti firmad osalesid illegaalsete netikasiinode raha liigutamises
- Äripäev, 24.09.2026: Eesti firmad kasiinoskeemides paljastanud ajakirjanik: see kõik on nagu matrjoška
- Äripäev, 25.09.2026: Ka Eesti vastutab Rootsi mängusõltlase rikutud elu eest
- Maksu- ja Tolliamet: Blokeeritud hasartmängu internetileheküljed
